Ajalooliselt on oksütotsiini kõige olulisemaks peetud sünnitamist ja imetamist reguleeriva hormoonina, kuid viimasel ajal on leitud, et sellel on ka oluline roll sotsiaalse sideme loomisel. Uus uurimus pakub välja, et see neuropeptiid võib mõjutada ka toitumisharjumusi, kirjutab telegram.ee

Varem rottide peal läbi viidud loomkatsed on näidanud, et ülekaaluliseks söödetud loomad, kellele hakati regulaarselt manustama oksütotsiini, vähendasid söödava toidu hulka, mille tagajärjel nad kaotasid kaalu. Inglise ja Saksa teadlaste koostöös valminud uurimuses, mis avaldati teadusajakirja Diabetes oktoobrikuu väljaandes, uuriti oksütotsiini mõju inimeste toitumisele.

Topeltpimekatses, mis hõlmas 20 tervet normaalkaalus noort meest, manustati neile hommikul oksütotsiini (või platseebot) ning pakuti alustuseks hommikusöögivalikut, millele järgnes valik magusaid ja soolaseid suupisteid. Nälja kustutamise faasis ehk hommikusööki süües sõid mehed sama palju, olenemata oksütotsiinist. Kuid erinevus tekkis suupistete juures, kus oksütotsiini saanud mehed sõid vähem mõnukeskust mõjutavaid snäkke ning eriti suur oli erinevus šokolaadiküpsiste puhul, mida nad sõid lausa 25% vähem.

Lisaks vähendas oksütotsiin stressihormooni kortisooli taset ning veresuhkru tipptaset pärast hommikusööki, kuid samas ei mõjutanud see insuliini taset, subjektiivset näljatunnet, lõhnatundlikkust ega energia kulutamise taset. Teadlased järeldasid, et oksütotsiin vähendab n-ö enda premeerimist toiduga, kuid ei mõjuta näljast lähtuvat söömist.