Isegi kui nägemisteravus on korras, võib lapsel olla CI (convergence insufficency), mis tähendab nõrka silmade sissepöördumise võimet. Kui selle lähedale vaatamise omadusega on probleeme, siis võib laps õppimises maha jääda ning lugemisraskused tekkida. Optikapoodides CI'd tavaliselt ei avastata, sest see vajab põhjalikumat kontrolli.

KSA Silmakeskus on kokku pannud peamised soovitused, mida saavad lapsed ise ja ka nende vanemad teha ning tähele panna, hoidmaks laste veel arenemisjärgus olevaid silmi. Sageli ongi hea nägemise säilitamiseks vaja koostööd ja mitmepoolset arukust, sest lapse silmad on tundlikud organid.

Silmadele tuleb anda puhkust

Koolipingis peavad lapsed silmi pingutama tahvlile vaatamiseks, lugemiseks ja kirjutamiseks. Koolivälisel ajal peaks andma neile aga piisavalt puhkust. Mitmed rahvusvahelised uuringud on näidanud, et eriti hästi mõjub silmadele värskes õhus viibimine, vähendades oluliselt lühinägelikkuse tekke ohtu. Ka vahetundide ajal peaksid lapsed ekraanidest puhkama, mitte koolikella helisedes silmi kohe nutitelefonidesse lukustama.

Piirata ekraanidele vaatamise aega

Lapsed on sageli justkui naelutatud televiisori, tahvelarvuti või mobiiltelefoni ekraani ette. Murekoht on aga see, et millelegi keskendudes unustame me kõik piisavalt sageli pilgutada. See aga kuivatab meie silmapinda ning kuivad silmad hakkavad omakorda uusi probleeme põhjustama.

Lisaks mõjub ekraanidelt kiirguv sinine valgus silmadele kehvasti. Seetõttu ongi oluline, et lapsed ei vaataks tundide viisi ühtki ekraani, teeks pause ja üleüldse ei liialdaks ühelegi ekraanile liigse keskendumisega.

Valgus peab olema piisavalt tugev

Hämar valgus väsitab silmi, sest informatsiooni nägemiseks ja selle fokusseerimiseks peavad nad rohkem tööd tegema. Kodudes tuleks üle vaadata lapse õppimislaua valgustus, koolides klassiruumide oma. Ühel õhtul vale valgustusega õppimine ei anna tõenäoliselt tunda, aga seda igapäevaselt tehes võib mõju silmale olla kahjulik.
Milline on aga õige valgus? Valgustus peaks olema mugav, mitte liiga ere (et vältida kissitamist) ning mitte liiga hämar (et vältida liigset pingutamist).

Kontrollida vähemalt korra aastas lapse silmanägemist

Vähemalt korra aastas, enne kooli algust peaksid kõik lapsed käima silmakontrollis. KSA Silmakeskuses käib tihti vanemaid, kes on üllatunud, kui selgub, kui vähe nende lapsed tegelikult näevad. Nägemisuuringute tegemine ei ole nagu tavaarsti külastus ning professionaali käe all on need lõbusad ja toredad. On mitmeid koduseid võimalusi, kuidas hinnata oma lapse nägemist, kuid need jäävad põhjalike uuringutega võrreldes pinnapealseks.

Põnevad silmaharjutused ja nägemismängud koos lastega

Neid on hea teha kahel põhjusel - esiteks kontrollida lapse nägemisteravust ning teiseks aidata tal säilitada head silmalihased. Samamoodi nagu on vaja treenida teisi keha lihaseid, vajavad ka silmalihased treenimist. Harjutamine aitab nägemisteravusele kaasa, seda enam et laste silmad ja nägemine on arengujärgus 16. eluaastani.

Mängudest on kõige lihtsam "kes näeb kõige kaugemale?", mis on lihtsalt võistlus selle peale, kes siis näeb kõige kaugemal olevaid objekte. Näiteks tänaval jalutades või autoga sõites saate seda harjutada silte lugedes.

Silmaharjutustest soovitame teha silmadega 8-kujulisi ringe, igas ilmakaares vaatamisi ning erinevas kauguses objektidele keskendumist. Neid kolme harjutust tehes hoidke pea paigal ja liigutage ainult silmi, sest pead kaasa pöörates pole silmadel piisavat koormust.

Tähele tasub panna lapse silmadega seotud tegevusi

Esialgu võib tekkida küsimus, et mis need tegevused siis olla võiksid, kuid tegelikkuses on need väga loogilised - silmade liigne hõõrumine, kissitamine, valgustundlikkus, sagedased peavalud, väga sage pilgutamine või silmade kuivatamine, sest need on vesised. Need alateadlikult reaktsioonid näitavad, et silmadega ei pruugi kõik korras olla ja tasub pöörduda silmaarsti poole.

Tegemist võib olla veniva põletiku, kuivade silmade või mõne muu probleemiga. Üldiselt lastel silmade kuivust olla ei tohiks ning see viitab mõnele haigusele või elustiiliprobleemile. Pidev hõõrumine võib olla seotud keratokoonuse silmadega, kuid veel pole kindlaks tehtud, kas hõõrumine tekitab keratokoonuse või tekitab keratokoonus hõõrumistunnet.

Pea kõikidel väikelastel esineb aga teatud arengujärgus periood, kus nad pilgutavad oma silmi oluliselt sagedamini. See möödub reeglina iseenesest mõne kuu jooksul ega vaja ravi.

Kooliealised lapsed on võimelised ka ise oma silmi hoidma ning nende eest igapäevaselt hoolitsema, kuid nad vajavad sageli vanemlikku algatust, aktiivsust ja kontrolli. Seetõttu ongi oluline, et ka lapsevanemad teaksid, kuidas oma järglaste nägemist testida, hoida ning laseksid vähemalt kord aastas teha lastele põhjalikud nägemisuuringud.

Allikas: ksa.ee