See oli kindlasti aasta, mida ma jään ja ei jää ka taga igatsema. Mullu jaanuaris selgus tõsiasi, et senine suhe ja elukorraldus enam osapooli õnnelikuks ei tee ja mul tuli leida lahendus, kuidas edasi minna. See lahendus tuli hästi kähku, nagu ikka, kui aeg suurteks muutusteks just õige on.

Soovmõtlemisel on meeletu jõud ja nii tegi saatus võimalikuks Pajuvärava talu. See on imeline maja, mis mind kuus aastat müügiportaalis rippudes ootas. Olen selle üle nii tänulik ja õnnelik ja panen siia kogu oma armastuse ja oskused ja jõud. Kasvan inimesena koos oma uue kodu ja lastega.

Kevad ja suvi möödus meeletu remondi ja ülesehitamise, planeerimise, organiseerimise, katsetamise, loomise ja rajamise, küsimise ja vastamise ja vastuste otsimise tähe all. Polnud päevagi, kus oleks saanud lihtsalt niisama olla. Mõelda, hingata rahulikult sisse ja....lihtsalt olla. Olla osake sellest kõigest, mida nii raju tempo sees lihtsalt ei suuda ja oska. Anda vaimule aega. Kõlab võib-olla pisut esoteeriliseltki, aga just sellest ma tundsin kõige rohkem puudust.

Samas, tänu vahvale saatele „Meie pere ja muud loomad", mis kogu seda protsessi kajastas ja mulle teletoimetajana ka leiva lauale tõi, sai kogu talu palju kiiremini sinna punkti, kus ta täna on. See oli maailma parim moraalne surve ja põhjus asju just sellises tempos liigutada. Mõnes mõttes oli mul kohustus asju kiiresti teha ja valmis saada, sest mulle elasid kaasa tuhanded ja tuhanded Eestimaa inimesed. Ma olen selle eest ilmatu tänulik.

Kui kaamerad kinni läksid, jätkus kõik tegelikult samas tempos. Õppisin ehitama hobusetalli. Minu töödele eelnes küll pisike talgupäev, kus oskajad mehed aitasid mul vana garaaži tühjaks vedada ja panid püsti karkassi, mille sisse mina hobustele boksid tegin. See oli mu elu esimene suur ehitusprojekt ja kuigi kõik ei ole laitmatu, on see oma kätega tehtud ja see on paganama hea tunne.

Talvehakk on proovikivi, kas me tuleme siin maal toime. Tänaseni oleme tulnud ja see on hea.

2016. aasta õpetas mulle, et

  • suured otsused tulevad lihtsalt ja pingutuseta, kui aeg on nendeks täpselt õige

  • tasub kuulata ja vaadata oma lapsi. Neil on väga head mõtted ja see usk ja naiivsus, et kõik läheb hästi. Olen selle neilt üle võtnud ja see on olnud parim otsus.

  • ma oskan käes hoida ja enda kasuks tööle panna mitmeid erinevaid tööriistu, mida ma varem kartnud olin.

  • et kõik, mis juhtub, juhtubki. Sellest ei maksa heituda, kui juhtuvad ka asjad, mis hetkel valusad ja valed tunduvad. Nende mõte ja vajalikkus saab selgeks siis, kui aeg on õige.

  • Eestimaal elab tuhandeid ägedaid ja hea südamega inimesi

  • Mu perekond on kuldaväärt ja rohkemgi.

Uus alanud aasta peab tooma mõned muutused.
Ma ei taha anda lubadusi, aga ma lasen lendu soovid ja mõtted, mis peaksid minu ja laste elule hoopis uutmoodi tulu tooma. Siin nad on:

  • Ma püüan rohkem hingata ja võtta hingamisruumi kõikvõimalikest kohustustest, mille ise endale loonud olen.

  • Ma püüan rohkem endale keskenduda ja otsida üles naiselikkus, mis maaelu sisse nõnda lihtsalt ära kaob. Ma tahan rohkem kui kaks korda aastas teha end ilusaks: kanda meiki ja puhastada ära küünealused ja panna selga ilus kleit.

  • Ma püüan tekitada lastele hästi palju põnevaid kogemusi, viia neid uutesse kohtadesse ja seletada maailma erinevaid tahke.

  • Ma püüan olla hea ja süsteemaatiline ema koolilapsele, sest Uma alustab sügisel kooliteed.

  • Ma püüan leida majandusliku stabiilsuse, et Pajuvärava saaks mõnusasti areneda.

  • Ma kirjutan valmis raamatu vahvatest maaelu-lugudest.

  • Püüan olla maailma parim taluperenaine ja näidata ka edaspidi maaelu tema vahetuses ja siiruses ja raskevõitu lihtsuses.

Mulle meeldib väga lugeda horoskoope, aga alanud aastal olen lugenud vaid ühte. Selles oli kirjas, et neitsi tähtkujus inimesi saadab sel aastal suur vaimne areng ja enesesse vaatamine. Näib sedamoodi minevat küll. Kui me ise endale ei keskendu, kes siis veel?

Imelist ja arenguterohket uut aastat teilegi!