Kindel viis, kuidas ennast lapsevanemana täiesti närvi ajada, on lugeda virnade viisi erinevaid käsiraamatuid. Emadele ongi jagatud aegade jooksul kõiksugu spetsialistide poolt küllaldaselt kahtlase väärtusega nõuandeid. Loe ja imesta!

1. Käepigistus on parem kui sada musi

Kui süles hoidmine lapse vaid ära rikub, siis kiindumuse väljanäitamine on juba täielik katastroof, väidab käitumisteadlane John Watson 1928. aastal ilmunud käsiraamatus. Ärge kunagi kallistage ega musitage oma lapsi, ka põlvele istuma pole neid võtta vaja. „Tervitage neid hommikul käepigistusega, patsutage pealaele, kui nad mingi raske ülesandega häst hakkama saavad. Ja kui te just tõesti muudmoodi ei saa, andke see üks ja ainus musi neile siis otsmikule, kui head ööd soovite,“ kirjutatakse raamatus.

2. Tina sobib kommide sisse kenasti

Kommid on iga lapse lapsepõlve klassika. Kuid 19. sajandil polnud tegu mingite süütute kompvekkidega. 18. detsembril 1858 avaldas Lancet, et pigmendid, mida kommide värvimiseks kasutati, sisaldavad metallilisi pigmente (kroomhape, vask, elavhõbe, arseen), mis on väga ohtlikud ja isegi mürgised!

3. Tõeliselt vara voodisse

Lapsed lähevad tavaliselt varem magama kui täiskasvanud. Kuid viktooria-aegsed lapsed läksid voodisse veelgi varem. Parimaks magamaminekuajaks peeti siis pool kuut õhtul. Jah, ja eeldati, et lapsed magavad hommikuni. Üsna õudne! Kuid teisalt — selline elukorraldus andis emale-isale palju vaba aega.

4. Šokolaadipiim on kohustuslik tervisejook!

Tervetele lastele anti enam kui sada aastat tagasi regulaarselt kalamaksaõli, haigete laste jaoks peeti aga kasulikuks hoopis muud. Kakaopulber, suhkur ja piim — nendest kokku segatud šokolaadipiim tegi soovituste kohaselt terveks iga lapse. Kohustusena käis selle joogiga kaasas võileiva söömine.

5. Lastetoas tuleks vältida rohelist värvi

„Ära kleebi lastetoas seina rohelist tapeeti, sest see sisaldab suurel hulgal arseeni (arseenrohelist), mis on ohtlik mürkaine ning pulbrina ruumis ringi lendeleb,“ hoiatati 19. sajandil lapsevanemaid. Tapeedis olevat sisaldunud nii palju arseeni, et sellest jätkunuks kogu naabruskonna mürgitamiseks. Ja kui sellest lapsevanemate hirmutamiseks veel küllalt polnud, lisati mõni traagiline lugu lapsest, kes suri tapeedist saadud arseenimürgitusse.

6. Lapse peavalu raviti sooja klistiiriga

Veel 20. sajandil soovitasid arstid lastele peavalu ravimiseks klistiiri. Klistiiri tehti õhtul nii sooja veega kui vähegi kannatas. Ning seda tuli hoida sooles nii kaua kui võimalik, et see seal sümpaatilise närvisüsteemiga „kontakti astuks“.

7. Lapsed ei pea lõunat sööma

Hommikusöök oli olulise tähtsusega ja ka õhtusöök. Kuid neid lapsi, kes kahe toidukorra vahel näljaseks muutusid, sai aidata vaid taevas. Kui laps tahab midagi süüa hommiku- ja õhtusöögi vahel, andke talle leivakuivik, soovitati. Ja kui ta hommikusöögile lisa küsib, ka siis andke leivaviil. Sest laps peabki kogu aeg pisut näljane olema — see on tervislik.

8. Ära kunagi kammi lapse juukseid

Kammimine ja harjamine võivad kaasajal samatähenduslikud näida, kuid vanasti seda ei arvatud. Pead võis pärast igat pesemist pehme harjaga harjata, sest see aktiviseerivat vereringet. Aga kammimine muutvat pea kõõmaseks ja tõmbavat juuksekarvad koos juurtega välja. Miks kammimine nii mõjub, seda selgitada ei osatud.

9. Kopranahast müts teeb kiilakaks

Peakatted, mida lapsed kannavad, on vanemate jaoks alati väga olulised olnud. Parimateks loeti vanasti õlgkübaraid, kanda võis ka villaseid ja puuvillaseid mütse. Kuid kopranahast peakatet ei mingil juhul — sest täiesti surmkindlalt olevat see ja ka siidist peakatted hilisemate peavalude ja juustekaotuse põhjuseks.

Allikas: redbookmag.com