Olukorras, kus tunned, et ei suuda ennast pidurdada ja hakkad kohe laste peale karjuma, tuleta meelde neid punkte:

1. Võta aeg maha

Kui tunned, et hakkad üle keema, lahku toast. Hoolitse selle eest, et laps ei saaks endale viga teha (imik pane võrevoodisse, põngerjas mänguaia sisse, mudilane oma tuppa) ja mine ära. Tõenäoliselt laps ehmub, kui sa vaateväljast kaod ning lõpetab närviajava tegevuse. Kui mitte, saad vähemalt korra hinge tõmmata. Istu kasvõi tualetis või vannitoas, loe raamatut, kuula muusikat või lihtsalt korruta endale, et lapsed on elu õied…

2. Meenuta positiivset
Sel hetkel, kui sa ei suuda enam aru saada, mis kuri vägi sundis sind lapsi saama, on abiks, kui suudaksid end sundida meenutama lahedaid ja positiivseid hetki nende põrgulistega. Tuleta meelde, kui nunnud olid nende beebinaeratused ja -lalinad, millise elevusega nad sulle lepatriinut või porilompi näitavad ja kui siiralt õnnelikud nad on, kui sa neile lasteaeda vastu lähed. Heade mälestuste abil suudad madalseisust kiiremini üle saada.

3. Asi on sinus
Muidugi on tegelikult asi hoopis lastes, kuid asja ümber keerates saad sa paremini kontrollida seda, kuidas olukorda suhtud. Öeldes: „Ma olen pahane ja mulle ei meeldi see, mida te siin korraldate” võtad vastutuse oma emotsioonide eest endale ja lapsed pääsevad vihasest loengust ja kriitikast.

4. Teeskle
Oma tõelisi emotsioone on väga raske maha suruda, aga sa oled ema ja sa saad sellega hakkama! Kuigi sisemuses võib pulbitseda ja silmist sädemeid pilduda, suudad sa väliselt rahulikuks jääda, rääkida rahuliku ja vaikse häälega, kuni tunned, et hakkadki päriselt rahunema.

5. Anna kohustused üle
Eeldusel, et te kaasaga mõlemad pole hullumise äärel, anna enne murdumist ja hääle tõstmist lapsed kaasale üle ja mine ise rahunema. Ta mõistab sind ja teab, et järgmisel korral tuled sina talle appi, sest väikeste lastega peres on hullumishetked igapäevased…

6. Mängi lolli
Kehastu mõneks multika- või raamatutegelaseks, kuigi see võib olla viimane asi, mida praegu teha tahaksid. Aga nali ja lollused võivad pahandused hetkega meelest viia ja meeleolu helgemaks muuta.

7. Küsi küsimusi
Uuri: „Mis sa arvad, miks issi praegu nii pahane on?” Sel moel hakkab ta oma käitumist analüüsima.

8. Hoiata
Anna lastele teada, et olukord läheb kohe väga inetuks, sest sa oled viimase piirini viidud ja hakkad kohe karjuma. Ise teavad, kui lollitamist ära ei lõpeta — sina oled neid igatahes hoiatanud!

9. Plaksuta
Kui sul tuju halb, siis käsi kokku löö… aga miks ka mitte?! Plaksutamine on hea viis end füüsiliselt välja elada nii, et keegi viga ei saa. Plaksuta, kui vaja, väga kõvasti ja tunned, kuidas pinge kehast väljub. Ilmselt ehmatad ka lapsed korralikult ära, nii et nad jäävad jonnimise asemel imestunult vaatama, et mis emal nüüd juhtus.

10. Räägi läbi
Lapsed võivad teada ja aru saada, et vanematel ei ole vastuseid kõikidele küsimustele ja lahendusi kõikidele probleemidele. Esita neile hetkeolukord just nii, nagu see on: „Ma olen pahane, sest ma olen mitu korda palunud, aga sa ei ole ikka veel lasteaeada minekuks valmis. Mida me nüüd tegema peaks?” Polegi tähtis, kas tal on hea lahendus välja pakkuda või mitte, aga ta mõistab, et nüüd on viimane aeg tegutsema hakata ja mis peamine — ta ei lähe lasteaeda mälestusega, et ema oli hommikul vihane ja karjus.

Meil üks väga hea soovitus veel, mis toimib kindla peale. Seda vaata SIIT!

Allikas: Today’s Parents