1. Õpeta oma laps magama ja pea unerutiinist kinni

Uneaeg ei tohiks olla mingi aruteluküsimus. Samuti ei ole tegelikult oluline, KUIDAS sa ta magama paned. Oluline on see, et laps peab magama pika ööune vahepeal ärkamata ning lasteaialaste päevakavasse peaks kuuluma ka lõunauinak.

Puhanud laps on rõõmus laps, kes on koostööaldis, valmis õppima ja iseseisvalt tegutsema. Laps, kes on väsinud, hakkab virisema ja muutub üsna kiiresti tõeliseks koletiseks, kes vingub, norib tüli ja kiusab. Mida vähem laps magab, seda vähem ta magab. Kõlab jaburalt, aga nii on!

Nii et kui sinu laps on juba lasteaiaealine, kes rühmas oskab magama jääda, aga kodus mitte, siis tee süda kõvaks ja pane ta oma tuppa paariks õhtuks jonnima, kuni ta saaba ru, et tuleb õppida ise uinuma, või võta see aeg, et istuda tal kõrval, kuni magamise kunst selgeks saab, aga näe see vaev ära ja õpeta ta korralikult magama.

2. Unusta Facebookis nähtud ideaalid ja keskendu omaenda lapsele ja perele.

Keegi ei pane sotsiaalmeediasse üles pilte jonnivast mudilasest, küll aga jagatakse uhkelt fotosid sellest ühest ja ainsast korrast, kui jõnglane ise sokid jalga pani, klaverikontserdil esines, ujumisvõistluse võitis ja joonistuskonkursil auhinna sai. Tegelik elu nende kaunite hetkede taga on ju hoopis teine ja sa tead seda: ilusa kõrval on ka tüli, karjumine, valetamine, karistamine, nurka panemine jne. Ja see toimub ka nendes peredes, kelle fotod on kadestamist väärt. Ära võta endale eesmärgiks kasvatada üles maailma parimaid. Ära võrdle ennast nendega, kes tunduvad maailma parimad. Sina ole enda jaoks parim, ole parem kui eile, õpeta lastele pingutamist mitte selleks, et nad saaks oma tulemusi teistele näidata, vaid selleks, et ise endaga rahul olla.

3. Lepi sellega, et sa ei saa oma lapsi välja lülitada.

Laste kasvatamine on raske ja lühemaid teid ning lihtsamaid nõkse ei ole. Kui lased mõnel eksimusel minna või annad jonni lõpetamiseks jäätise kätte, võid kindel olla, et laps teeb omad järeldused ja see tegu maksab sulle tulevikus kiiresti kätte.

4. Ole järjekindel.

Ole järjekindel, ole järjekindel ja ole järjekindel. Kui oled midagi lubanud või keelanud, siis nii ongi. See on peaaegu et kõige raskem osa vanemluse juures. Aga sa pead oma sõnadele kindlaks jääma.

5. Pane lapsed vastutama.

Lapsed on suutelised palju rohkemaks kui sa arvad. Kaheaastane koristab mänguasjad põrandalt. Viieaastane kasutab tolmuimejat. Seitsmene võtab ise külmkapist võileivamaterjali ja moodustab sellest toidu. Üheksane paneb nõudepesumasinasse nõud, käivitab selle ja pärast ka tühjendab. Kolmeteistaastane viib prügi välja ning aitab kõikides majapidamisülesannetes. Kindlasti ei oska nad kõike sama hästi kui sina, aga kuskilt tuleb alustada ning alusta sellega, et pane nad tööle. Aga ka mõlemad vanemad peavad panustama koduse elu sujumisse. Lapsed pole vanemate kodused orjad ja üks vanem ei tohi kogu pere seljas liugu lasta.

6. Ära vabanda oma lapsi välja!

Kui saad kõne õpetajalt, kes ütleb, et su laps segas tundi ja käitus ebaviisakalt, jäi spikerdamisega vahele, kiusas klassikaaslast, siis ära süüdista tema käitumise pärast kõiki teisi. Tema käitus nii ja tema on selles ise süüdi, sest tema ise vastutab ja otsustab, mida ta ütleb ja teeb. Reeglite rikkumisele peab järgnema tagajärg, mis paneb lapse mõistma, et see, mida ta tegi, ei ole okei. Ja taaskord — jää endale kindlaks!

Aga kui olukord on tõepoolest ebaõiglane, siis vaata SIIA!

7. Ole paindlik.

Mõned päevad ei lähe nii nagu plaanitud. See ajab närvi ja lööb rööpast välja, aga… see ei pea nii olema. Lase minna. Kohane, improviseeri ja saa üle sellest, et kõik ei käi alati (ehk lastega peres -tavaliselt) nii nagu plaanitud ning mine lihtsalt vooluga kaasa. Kohanemine ja muutuvate situatsioonidega hakkama saamine on üks väärtuslikumaid õppetunde, mida lapsele anda saad.

Ja ära karju oma laste peale! Kuidas sellest kombest hetkega vabaneda, vaata SIIT!

8. Ära karda lastele EI öelda.

Võta aegajalt ekraanid ära, ära luba neid kõikidele selle aasta 77le sünnipäevapeole, kuhu neid kutsutakse, ära pane neid kõikidesse huviringidesse, ära osta neile kõiki riideid ja mänguasju, mida nad soovivad, ära lase neil öö läbi üleval olla ning mitte mingil juhul ära lase neil endaga ebaviisakalt käituda! Iga kord, kui annad manipuleerimisele järele ja mõtled, et ah, suva, ma seekord lasen tal saada, mis ta tahab, mõtle punktile number kolm — see maksab sulle valusalt kätte!

9. Luba neil ebaõnnestuda

Vahetusjalatsid või kodutöö jäid koju? Kahju. Ära torma oma tööajast neid talle sinna järele viima. Ta unustas kohustusliku kirjanduse raamatu lugemata? Las selgitab ise õpetajale, miks ta ei suutnud raamatut leida. Ära premeeri normaalse eest ehk selle eest, kui ta ära õpib, ära osta talle kingitust või auhinda, kui ta rahvastepalli kuuenda kohaga koju tuleb.

Mõnikord lähebki kehvasti, aga sellega tuleb hakkama saada ja selle eest tuleb vastutus võtta.

10. Võta vabalt!

Esimese lapsega on see praktiliselt võimatu. Teisega hakkad juba aru saama, et iga piiksatuse peale ei ole vaja hüsteeriasse langeda ja kiirabi kutsuda ning kolmas ja neljas kasvavad juba peaaegu ise.

Ära stressa selle pärast, et sa ei leidnud hommikul lapsele pluusiga samas toonis sokke jalga. Kedagi ei huvita, missugused sokid su lapsel on, peaasi, et need on puhtad. Ka see, et sa ei jõudnud lasteaia laadale küpsiseid teha, ei ole tegelikult nii tähtis. See, mida keegi teine su lapsekasvatusmeetodite kohta arvab, pole samuti absoluutselt oluline, kui oled muidu enamvähem normaalne vanem. Tähtis on see, et laps on kallistatud, söödetud, terve, riides ja oma eluga rahul.

Millised on aga head kombed, mida KÕIK vanemad peaksid oma lastele õpetama, vaata SIIT!