Kati: Kasvasin emaks koos oma esimese pojaga. Ma ei olnud kindlasti see ema, kes tundis ennast esimesest hetkest uues rollis väga mugavalt. Ma pidin harjuma, et vastutan teise inimese eest ööpäev läbi ning oma aega enam ei ole. Ma ütleksin, et vaimses mõttes mõjutas mind teise poja sünd veel rohkemgi. See, kuhu olin ka ühiskonnas lapsevanemana sattunud, oli hoopis teistsugune keskkond, sellest saigi alguse ka Rõõmsate Laste festivali idee. Sest mulle tundus, et kõikidel üritustel olid justkui lapsevanemad kõrvale jäetud. Mulle ei piisanud enam suursündmuse nautimisest batuudi kõrval seistes, vaid tahtsin ise ja koos oma lastega osa saada.
Loomulikult, kui olin juba viis aastat kodune olnud, hakkasin kibelema tegudele. Et ma leidsin, et pere kõrvalt restoranijuhatajana tööle naasta ei oleks ei mulle ega perele hea, siis hakkasin mõtlema, mida ma veel teha tahaksin või mis mind kõnetaks ning nii tuligi mu ellu Rõõmsate Laste festival. Ma olin unistanud töötada koos ägeda tiimiga, kes kõik on väga selgelt eesmärgile keskendunud ning lähtuvad samadest väärtustest, mis minagi. Ma olen väga õnnelik, et Rõõmsate Laste festivali tiimis on kümmekond ema, kes soovivad luua oma ja kõigi teiste peredele üritust, mis oleks maagiline, arendav ning kodumaine.