Vabakutselisena töötades ja talu pidades tean ma tööpäevi ja nädalavahetust ainult selle järgi, millal peab lapsi lasteaeda viima või orienteerun mõnest konkreetsest kuupäevast, kuhu mõni kohtumine on kokku lepitud. Kõik muu on jooksev ja igapäevane ning isegi, kui ma teen omale ühe to-do listi teise otsa, ei ole neist kuigi palju tolku. Nii palju muid asju tuleb lihtsalt vahele.
Nii kaduski minu jõulu-ettevalmistusteks planeeritud nädala esimene pool kõikvõimalike muude tegemiste varju.

Argipäeva peidetud jõulutoimetused
Tõsi, maja osad toad said suurpuhastuse ning marineerisin jõulukingitusteks kümneid purke lutsu. Marineerimine on mu suur kirg ja lutsud, nii palju kui neid praegu kalameestelt ja –poodidest kätte saan, vean koju ja panen purki. Kes pole lutsu marineerinud ega proovinud, peaks seda kindlasti tegema. Ega sellest kalast niisama kui vaesemehe angerjast räägita... Aga hoopis laiemalt. Omatehtud jõulukingitus, olgu see luts või hoopis miski muu, on minu kingituseskaalal alati täiesti tipus. Loomulikult räägib siin ka raha, sest kui suguvõsas on paarkümmend inimest, siis ei tahaks kohe kuidagi kõigile mõnekümne-eurost isikupäratut poekaupa kinkida. Mul on hea meel, et see isetegemise komme jälle ausse tõuseb, vähemasti minu sõpruskonnas küll. Kuklas vasaradab kogu aeg mõte, et sel aastal tahan ma lisaks isetehtud kingitustele ka kõikidele oma lähematele ja kaugematele sõpradele kohe PÄRIS postkaardid saata. Uurisin viise, kust ja kuidas saada sellised postkaardid, kuhu saaks lasta peale printida näiteks mõne vahva meie kodutalu pildi. Loodetavasti saan oma valikuid teiega juba lähemas tulevikus jagada, sest jõuludeni on tõesti kõigest kaks nädalat ja postituvid tuleb peagi teele saata.

Tubastest töödest ka; kuigi lumi on hetkel nagu peoga pühitud, teipisin ja tihendasin enne karmide pakaste saabumist aknaid. Ja aknaid on meie majas palju, lausa 13! Kuidas täpsemalt (ja mis olukorras üldse Pajuvärava talu vanad puitaknad on), saab juba mõne nädala pärast näha ka Kanal 2 saatest „Meie pere ja muud loomad“.

Päkapikud
Imekomel ja ühe pisikese napikaga, jõudsid siiski päkapikud igal hommikul lapsi üllatada. Meie pere päkapikud on vahel tervislikud, vahel vähem ja sedakorda avastasid Uma ja Raju oma sussidest Maru mahedikurulle, Rafaello komme, Minionide nätsutuube, HubbaBubba mullinätsu ja muud maitsvat kraami, mida ma neile igapäevaselt osta ei taha. Jõulud on rõõmu aeg ja see on ka periood, kus ma olen igasugusele laste suhkrukoguse piiramisele käega löönud. Jaanuarist muutume taas tervislikemateks, olgu see kasvõi varajane uusaasta lubadus.
Aga jällegi laiemalt. Kogu see päkapikumajandus on minu jaoks üks armsamaid kombeid, mis jõuludega seotud, ma ise täiesti siiralt usun „jõuluvanasse ja tema abilistesse“ ja tahan, et mu lapsedki suureks saades arvaks, et kõik, mis me ette kujutada suudame, võibki päriselt olla. Mis siis, et vahel on punases kostüümis keegi tuttav või ema jääb susside juures sahkerdamisega vahele. Mõte loeb!

Jõulupeod
Nädala teine pool viis mind aga hoopis pealinna, ühe armsa produktsioonifirma jõulupeole. Kui mul on vähegi võimalik, siis ma võtan alati kõik mandrimaa ürituste kutsed rõõmuga vastu. Sellised peod ja käimised on minu võimalus küünealused puhtaks teha, kleit selga panna, end korralikult üles mukkida ja naisena tunda.
Kõlab võib-olla naljakasti, aga vahel tunnen maaelu kõige suurema miinusena just seda, et siin on keeruline naiselikuks jääda, seltskonnas liikuda ja uute inimestega kohtuda. Seetõttu tulebki kõigist jõulupidudest ja muudes sotsiaalsetest sündmustest osa võtta. Isegi, kui kodust äraminemine üks korralik pingutus on.
Niisiis laekusin alles eile õhtul kahepäeavaselt minipuhkuselt, mille veetsin koos imeliste kolleegide ja heade sõpradega tehes hoopis teisi asju. Jube tore oli.
Teel tagasi peatusin ühes pealinna kaubanduskeskuses ja ostsin lastele üllatuseks korraliku kotitäie jõulukraami, mille tuleval nädalal koos Pajuvärava tallu jäetud nõuka-aegsete jõuluehetega ning jõulutuledega oma kodu kaunistama paneme. Ma olen kindel, et pärast kodukaunistamist ei kao jõulutunne enam kuskile ja see annab jaksu kõik asjad ikka õigeks ajaks valmis jõuda.

Foto: Heidi Hanso

Uskuge teiegi päkapikke ja jõuluvana, nad on päriselt olemas!